Ma olen oma elus paljusid saateid juhtinud, kuid „Vaba Mõtte Klubi „ on nende seas eriline.

Ideega alustada saatega, kus arutatakse võimalikult vabas vormis päevapoliitilisi küsimusi tuli välja legendaarne telemees Toomas Lepp. Sajandivahetusel oli Toomas juhtinud Eesti Televisiooni, nüüd keskendus ta Tallinna televisioonile.

Idee oli ahvatlev, kuid ma polnud kindel kas see ka õnnestub.

Õnneks saime kokku vägeva seltskonna mõttekaaslasi ja 14. jaanuaril 2011 läks lahti. Esimeses saates olid koos minuga Mart Helme, Martin Helme, Anti Poolamets, kindral Urmas Roosimägi ja kolonel Leo Kunnas. Just sellest seltskonnast sai järgneval viiel aastal „Vaba Mõtte Klubi „ tuumik.

Kokku jõudime tema 110 saadet. Viimane saade oli eetris 20. detsembril 2016. Hiljem jätkus saade nime alla „Otse kümnesse.“ Lisaks tuumikule osalesid saadetes Kristiina Ojuland, Henn Põlluaas, Rein Veidemann, Hardo Aasmäe, Ignar Fjuk, Tiit Madisson, Ülo Vooglaid, Jaanus Karilaid, Tarmo Kõuts, Oudekki Loone, Markus Järvi, Jüri Adams, Artur Talvik, Kadri Simson, jpt.

Toona riiki valitsenud Reformierakond keelas oma poliitikutel saates osalemise. Ainsana ja sedagi vaid korra julges meie saatesse tulla kindral Ants Laaneots.

Kuigi Vaba Mõtte Klubi oli eetris Tallinna televisioonis, lehvis seal vaba sõna vaim. Teemad, mida me hakkasime õhtul arutama sündisid alati üheskoos ja vahetult enne saadet grimmitoas. Inimestele kes asjaga kursis pole tundub uskumatu, et mitte keegi ei kirjutanud mulle mitte kunagi ette, keda tohib või ei tohi saatesse kutsuda ning millest ja kuidas me peame rääkima Vähe sellest , meie saadet ei lõigatud ega monteeritud mitte kunagi ja see läks eetrisse just sellisena nagu ta parasjagu välja kukkus. Produtsent Toomas Lepp on öelnud tabavalt, et nii vaba saadet ei ole kunagi Eesti meediaruumis olnud ega ilmselt ka ei tule. Just seetõttu sai „Vaba Mõtte Klubi“ kohe ülimalt populaarseks ja muutus Tallinna Televisiooni kõige vaadatuimaks. Inimesed ütlesid korduvalt, et see on nagu „Ameerika hääl“ vene ajal

Kuigi EMOR-i andmetel vaatas meie saadet vaid 15-20 tuhat inimest ei vastanud see tegelikkusele . „Vaba Mõtte Klubi „ vaadati mitte üksnes Tallinnas, vaid ka igas Eestimaa nurgas. Sellest hoolimata vaikis peavoolumeedia selle tuimalt surnuks, toonased võimud ei uskunud, et see võiks kedagi või midagi mõjutada. Paraku nad eksisid.